Tuesday, October 18, 2011

Kristiine Kurema "Jäätunud võõras"

Tsirkuses me kõik oma igapäeva leiba teenime.

Mõnikord kardan ma vaime, mida loovad mõtted mu enda peas.

Ebatavaliselt tavaline päevgi võib mööduda ebatavaliselt.

Mitte iga unistus pole mõeldud unistamiseks. 

Oskan kaduda iseendasse, aga sa tule ja otsi!

Mälestus jubedast eilsest paneb mu hirmu tundma veel võõra homse ees.

Mõnikord ma mõtlen, et elu ongi nali - suur ja ja naerukrampe põhjustav. Ning et kõiksugu jamad, mis juhtuvad, on lihtsalt metsa läinud koomikute süü.

Kõik emotsioonid tuleb läbi proovida, kuid väheseid võib kuskile ajusoppi talletada.

Mullamutki tahab päikese oma elu ajal ära näha.

Tuttavlikult võõras on see tunne võõraks jäänud tuttavast.

 Ma otsimas tolmunud valest puhast tõde.

Ka võiduta võitlus on võidetav.

 Mineviku meenutamine on suurim kuritegu oleviku sisustamisel.



 

No comments:

Post a Comment