Tuesday, October 18, 2011

Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda"

Üks mu tuttav lasti Dresdenis tõepoolest maha, kuna ta võttis teekannu, mis ei olnud tema oma.

J ta jutustas mulle kontsentratsioonilaagritest ja sellest, kuidas sakslased surnud juutide rasvast seepi ning küünlaid tegid, ja nõnda edasi.

Eheu, fugaces labuntur anni.(Oh häda, kiirelt lähevad aastad.)

Ja ma küsisin endalt, missugune on olevik: kui avar, kui sügav, ja missugune osake sellest on minu hoida.

Meil siin Maal on lihtsalt selline illusioon, et hetked järgnevad üksteistele nagu pärlid kees ja kui hetk on möödas, on ta möödas igaveseks.

Barbara oli üsna nägus noorik, välja arvatud jalad , mis olid nagu Edward-stiilis tiibklaveril.

Vahekohtunik tõi veidra uudise. Teoreetiline vaenane oli kogudust õhust teoreetiliselt märganud. Nüüd olid nad kõik teoreetiliselt surnud. Teoreetilised laibad naersid ja sõid isukalt keskpäevast einet.

Elus on mõndagi targemat kui see, mis sa raamatutest loed. Küll sa ise näed.

Billy Pilgrim pani end riidesse. Ta tõmbas selga ka väikese palitu. See kärises selja pealt ja õlgadest lõhki, nii et varrukad tulid täiesti lahti. Palitust sai karvakraega vest. Palitu oli mõeldud nii, et see hakkaks laienema omaniku piha kohalt, kuid nüüd toimus see laienemine Billy kaenlaaukudes. Sakslased leidsid, et Billy on üks kõige rõõgatumalt naljakas asi, mida nad on Teises maailmasõjas näinud. Nad naersid ja naersid.

Relvi Billyl ei olnud. Kõige ohtlikum ese, mis nad tema juurest leidsid, oli 2 tolline pliiatsi jupp.

Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel alati vahet teha.

Weary nuttis kohutava valu pärast jalgades. Hingedega puukotad hõõrusid ta jalad verepudingiks.

Niisiis avas Billy pudeli kaela pöidla abil. Mingit pauku ei kostnud. Sampanja oli välja surnud.

Palitu külge paistis olevat kinni külmunud mingi surnud karvane loom. See loom oli tegelikult palitu karusnahkne krae.

Ta oli nii vana, et tema poeg oli merejalaväelaseks Vaikse ookeani sõjateatris.

Uks löödi seestpoolt lahti. Ukse vahelt hüppas välja valgus ja pistis vanglast põgnema kiirusega 186 000 miili sekundis.

Kui Billy suppi jõllitas, tõusid põhjast unise majesteetlikkusega pinnale ürgaegsed mullid.

"Mu Jumal - mida nad on teiega teinud, noormees? See ei ole ju enam inimene. See on lagunenud tuulelohe."

Kell oli just löönud kesköötundi ja Tuhkatriinu halas : "Oh issand, käes ju kesköötund ja perses kõik mu eluõnn."

No comments:

Post a Comment