Esiteks pean mainima, et see raamat on täis palju-palju silmaringi avardavat informatsiooni, mistõttu soovitan seda kõigil lugeda.
1.peatükk Ülevas meeleolus
Mõnes mõttes on kõik uimastid muidugi ohutud, olgu need lubatud või keelatud, olenemata päritolumaast ja toorainest. Mured algavad siis, kui neid sisestatakse inimkehasse.
Võib-olla ei muudagi uimastid eriti inimeste mõtteviisi, pigem toovad esile olemasolevaid iseloomujooni.
KUNi viimase ajani peeti inuitte (eskimoid) ainsaks rahvaks, kes ei kasutanud psühhotroopseid aineid. Põhjus seisnes selles, et neil pole võimalik midagi kasvatada. See antropoloogiline anomaalia lõppes, kui maadeavastajad viisid neile alkoholi.
Tuhandete kanepi kohta kirjtatud raamatute seas on põhjapanevaim Jack Hereri "The Emeror Wears No Clothes. The Authoritative Historical Record of Cannabis and the Conpirancy Against Marijuana"(Keiser on alasti. Usaldusväärne ülevaade kanepi ajaloost ja marihuaana vastu peetavast sõjast.) või siis Jason Kingi ilmeka pealkirjaga "The Cannabible". Palju on ka kasvatamisõpetusi, kusjuures kanepiviljelus guruks on ilmselt Jorge Cervantes, kes on avaldanud raamatuid "Marijuana Indoors: Five Easy Gardens" (Marihuaana toas : viis lihtsat aeda) ja "Marijuana Outdoors: Guerilla Growing"(Marihuaana õues: geriljakasvatus).
TÄNAPÄEVAL annab uimastikaubandus mõnes riigis suure osa rahvuslikust kogutoodangust. Selle äärmustest annavad ettekujutuse ühe sKolumbia kokaiiilaboris 1984.aastal korraldatud reidi järelmõjud. Pärast reidi tegid labori omanikud Kolumbia vallitsusele ahvatleva ettepaneku. Nad pakkusid, et maksavad vastutasuks puutumatuse eest oma pangaarvelt kinni riigi 13 miljardi dollari suuruse välisvõla.
Üks raamat ütleb: " Uimasti on iga aine, mis oma keemilise koostise tõttu muudab elusolendi struktuuri või funktsioneerimist." Nii võib öelda iga aine kohta heroiinist kuni köögikapis oleva suhkruni. Autor Andrew Tyler rõhutabki, et kord kuus kokaiini nuusutav inimene on valinud endale vähem ohustava meelemürgi kui see, kes tarbib iga päev hulgaliselt maiustustes, rämpstoitudes ja jookides olevat suhkrut.
2.peatükk Pilves oldi juba kiviajal
Uimastikasutus on olnud üks inimelu palgeid nii kaua, kui me suudame ajalukku tagasi vaadata. Ühe autoriteetse eriteadlase arvates poleks inimtsivilisatsioon hakanudki ilma uimastiteta arenema.
Ameerika teadlane Carl Sagan pakub välja teooria, et esimesi samme tsivilisatsioooni tekkel võisid astuda need meie esivanemad, ks tahtsid endale natuke mõnurohtu kasvatada. Ta uuris Kesk - Aafrika pügmeesid, kes elavad ikka veel ürgsete küttide - korilaste kombel. Seepärast pole nad kunagi rajanud alalisi elukohti ega põllulappe. Ühe erandiga. Nad külvasid ja harisid kanepit, mis on kasutusel nende usulistel tseremooniatel.
See mudel kordub ka mitmel pool kogu maailmas.
Põhja - Ameerikas põlastasid mustjalgindiaanlased traditsioonilist põlluharimist. Aga ometi kasvatasid nad tubakat.
Austraalia aborigeenid ainult psühhotroopset piturit.
Lähis - Idas, eriti eoliidiajastu Jeerikos, olid esimesed viljeldavad taimed narkootilised mandragora, koerapöörirohi ja belladonna.
Lõuna - Ameerikas hakkasid indiaanlased 8000 aasta eest aias tubakat kasvatama.
Iidse Hiina traditsiooni järgi olevat Shen Nungil kõht läbi paistnud, mis andis pidusöökidel kindlasti palju kõneainet. Ühel päeval, kui keiser oli söönud puu küljest rohelisi lehti, märkas ta, et lehed hakkasid tema sees ringi ujuma. Mõni aeg pärast seda leidis ta, et tema läbipaistev kõht oli täiesti puhastunud. Nii tehti kindlaks tee värskendav ja jõudu taastav toime.
Aastal 450 eKr kirjutas Kreeka ajaloolane Herodotos, kuidas sküüdid võtsid niisugusel korral kanepiseemneid, "pugesid riide alla ja panid seemned tulikuumadele kividele. Need hakkasid suitsema ja tekitasid rohkem auru kui ükski kreeka aurusaun. Sküüdid läksid selle auru mõjul meelest ära ja hakkasid valjusti kisendama."
Vanade roomlaste arstimiskunstis kasutati oopium koos teiste rohtudega operatsioonide ajal, et patsiendid ei karjuks ega rabeleks vastu. Oopiumiga uimastati patsient ja vähendati tema liikuvust, koerapöörirohi suigutas maama ja võis tekitada mälukaotust ning alraun aeglustas pulssi ja nõrgendas valu. Rooma kirurgidele oli tätsaks abivahendiks ka kiirus - operatsioon tuli sooritada nii kärmesti kui võimalik.
3.peatükk See on täiesti loomulik
Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon kirjutati 1776.aastal kanepipaberile.
Tuhandete kanepi kohta kirjutatud raamatute seas on põhjapanevaim Jack Hereri "The Emperor Wears No Clothes. The Authoritative Historical Record of Cannabis and the Conpiracy Against Marijuana"(Keiser on alasti. Usaldusväärne ülevaade kanepi ajaloost ja marihuaana vastu peetavast sõjast) või siis Jason Kingi ilmeka pealkirjaga "The Cannabible". Palju on ka kasvatamisõpetusi, kusjures kanepiviljeluse guruks on ilmselt Jorge Cervantes, kes on avaldanud raamatuid " Marijuana Indoors: Five Easy Gardens"(Marihuaana toas : viis lihtsat aeda) ja "Marijuana Outdoors:Guerilla Growing"(Marihuaana õues:geriljakasvatus). Menuka on ka kokaraamatud näiteks "Gourmet Cannabis Cookery: the High Art of Marijuana Cuisine"(Kanepikokandus gurmaanidele: marihuaana kõrge kokakunst), tervisekäsiraamatud "The Healing Magic of Cannabis"(Kanepi raviv võlujõud), eliidile mõeldud käsiraamatud "The Connoisseur's Handbook of Marijuana" (Marihuaana käsiraamat asjatundjatele) ja isegi eakatele kasutajatele mõeldud käsiraamatud "Grandpa's Marijuana Handbook: A User's Guide for Ages 50 & Up"(Vanaia marihuaanakäsiraamat: juhtnöörid 50 - aastastele ja vanematele).
Raamtus "A Mad World, My Masters" ("Hullumeelne maailm, mu peremehed") kirjeldab John Simpson, kuidas ta külastas sügaval Amazonase südames asuvat kokaturgu. Hämmastaval kombel leidis Simpson, et kõik selle kauge Remolino küla poed müüsid muruniidukeid nagu teie kohalik kodumeistri pood. See ei tähenda, et kõik elanikud oleksid tahtnud oma eesaeda tipp-topp korras hoida. Muruniidukite abil peenestati kokalehed massiks, millest seejärel valmistati pasta ja müüdi ärimeestele.
Kokapõõsa lehed sisaldavad mitmeid kasulikke aineid. Seega on koka kohalikele elanikele tasuta looduslik vitamiinisüst. Indiaanlased söövad päevas harilikult umbes 60 grammi lehti. Sealt saavad nad enam-vähem kõik ellujäämiseks vajalikud vitamiinid.
Peale selle need stimuleerivad ja aitavad hingata kõrgmäestiku hõredas õhus. Kokal on veidi ka afrodisiaagi mainet. Seega sisaldab see kokkuvõttes kõike, mia vajate täisväärtuslikuks aktiivseks päevaks Andides.
Maailma olulisemad uimasteid kasutavad usundid on:
Rastafarianism, Santo Daime kirik, Barquinha, Uniao de Vegetal, Gnostisismo Revolutionario de la Conscienca de Krishna, Bwiti, Põlisameeriklaste kirik ehk pejotism, Tõelise sisevalguse tempel.
Näiteks alraunijuur oli tähtis koostisosa lennujoogis, kusjuures selle mahla hõõruti vastuõtlikesse limaskestadesse (nagu tuppe), et tekitada tugevaid ja sageli seksuaalselt ekstaatilisi hallutsinatsioone.
Mõnes Ida - Aafrika ja Araabia osas tarvitab katat(katapõõsas) seltskondlikult ikka veel ligikaudu 80 protsenti elanikkonnast. Läänes pole see eriti populaarne, kuid on Suurbritannias seniajani seadusega lubatud. Iga nädal veetakse läbi Heathrow lennujaama umbes 7 tonni katalehti, mida müüakse Londoni aedviljakauplustes avalikult, 4 naela kimp.
Briti seaduste järgi pole psühhotroopsed seened keelatud, kui nad on värskelt nopitud, kuid seadusevastane on nendega midagi teha, näiteks kuivatada, keeta või müüa mõnes külapoes.
No comments:
Post a Comment