4.peatükk Saavutused
Victoria ajal müüdi laialdaselt oopiumi ja paljusid preparaate, kus see oli peamine koostisosa. Kuid alles päris 19.sajandi lõpul saatis Saksamaal asuv Bayeri keemiatehas esimest korda mügile kõigi aegade menukaima oopiumist välja töötatud toote. See on praegugi kõikjal müügil ning iga päev kasutavad inimesed seda kogu maailmas.
Kas oskate arvata, millega on tegu?
1897 esitas Felix Hoffman Heinrich Dreserile kahte uut keemilist ühendit. Üks oli atsetüülsalitsüülhape ja teine diatsetüülmorfiin. Esimene nimetati ümber aspiriiniks ja teine heroiiniks.
Firma Bayer registreeris kaubamärgi heroiin ja saatis selle 1898.aastal müügile. 1902.aastal sai firma 5 protsenti kogu kasumist suurepärase uue kõharohu heroiini müügist. Varsti oli Bayeri toode müügil väga mitmesugusel kujul: heroiinikapslid, heroiiniga köhakommid, heroiinitaletid, vees lahustuvad heroiinisoolad ja heroiinieliksiir glütseriinilahuses. Ent arstid täheldasid õige pea, et patsiendid on hakanud kohutavalt palju köharohtu võtma.
19.sajandi lõpus tahtis üks teadlane saada kuulsakd uue imeravimiga, millega tema arvates sai ravida paljusid haigusi, sealhulgas sõltuvust teistest ravimitest. Ravimi nimi oli kokaiin ja teadlase nimi Sigmund Freud. Mõlemad said kuulsaks, kui hoopis teisiti.
Aine, mida me tunneme praegu kokaiini nime all, eraldas kokapõõsa lehtedest esimesena 1859.aastal Göttingeni ülikooli teadlane Albert Niemann.
Sigmund Freudi esimene panus maailma oli angerja suguelundite asukoha avastamine.
Aasta pärast esmast kokkupuudet kokaiiniga ehk siis 186.aastal tarvitas Ernst von Fleischl-Marxow mõne kuu kestel 1800 marga eest kokaiini ja süstis endale iga päev grammi seda ainet. Viimastel aastatel peetakse üht grammi kokaiini normaalsele täiskasvanule surmavaks koguseks.
1887.aastal eraldas Jappani teadlane dr Nagoyoshi Nagai efedrataimest aktiivaine efedriini ja 1893.aastal sünteesis ta efedriinist metametamiini. 1927.aastal sünteesis Ameerika teadlane Gordon Alles amfetamiini.
Üks amfetamiini variante oli fenmetrasiin, mida müüdi preludiini nime all. Just Prellies aitas biitlitel anda 1961.aastal Hamburgi baarides kaheksatunniseid kontserte.
PAHANDUSI juhtus ka teadlaste rühmal, kes uuris 1960.aastail Edinburghis MacFarlan, Smith & Co laboris tebaiini. Nende töö tulemuseks oli aine nimega etorfiin Õnnetuseks otsustasid teadlased, enne kui taipasid, mis avastuse nad olid teinud, juua tassikese teed. Kuna neil polnud lusikat ega isegi liigutamispulgakesi, segasid nad oma ergutavat jooki klaaspulgaga, mida oli äsja kasutatud katse sooritamisel. Nad tulid teadvusele alles tükk aega hiljem ja mõistsid, kui tugevatoimelise ained nad olid välja töötanud. Etorfiin on morfiinist 10 000 korda tugevam ja seda kasutatakse elevantide narkoosiks.
Denis Leary on öelnud " KRÄKK. Kräki võis leiutada ainult newyorklane. Ainult New Yorgis võis leiduda mõni kutt, kellele kokaiinist veel väheks jäi."
Tsivilisatsioon on suutnud seni kuidagi püsima jääda, hoolimata kräkist, heroiinist ja kõigest muudest viimasel aastasajal leiutatud keemilistest ühenditest.
5.peatükk Turundusvõimalused
Alles 20.sajandi algul kuulutati lõõgastavad uimastid ebaseaduslikuks. Enne seda müüdi aineid, mida nüüd loetakse kõige kangemate uimastite hulka, kogu Suurbritannias ja Ameerikas peatänavakauplustes. Vahel müüdi neid puhtalt, teinekord olid need kostisosadeks lõputus ravimiste, toniseerimis- ja ergutusvahendite sortimendis. Mõni neist on veidi teisendatult müügil praegugi.
Thomas Dover oli 18.sajandi alguse piraat, kes sooritas laevaga The Duke röövretki Lõuna - Ameerika rannikule. 2.veebruaril 1709 pästsid Dover ja ta mehed Juan Fernandeze saarelt sinna laevaõnnetuse järel sattunud meremehe Alexaner Selkirki. Mõni aasta hiljem andis Alexander Selkirk inspiratsiooni Daniel Defoe 1719.aastal ilmunud raamatule "Robinson Crusoe elu ja kummalisd seiklused".
Oopiumi müüdi ravimkuulikestes, köhakompvekkides, segapulbris, mis koosnes oopiumist, seebis ja oopiumist; tina- ja oopiumikapslites, oopiumiäädikas, oopiumiveinis, oopiumilinimedis ja oopiumiklistiiri-vahendis. Oopium oli oluline ka jookides nagu magunapeatee.
19.sajandi lõpul oli oopiumil rivaal. Aastaks 1900 kuulus kokaiin Ameerika Ühendriikides viie levinuima farmaatsiatoote hulka ning seda müüdi ligikaudu 2 dollarit ja 50 senti gramm. Kokaiini kasutati samuti nagu oopiumi paljudes ravimtoodetes, mille hulka kuulusid kokaiinisiirupid, -pastillid, -veinid, -toonikumid, -eliksiirid, -palsamid, -salvid ja muud kosutusvahendid.
1910.aastal võttis kapten Scott lõunanaba - ekspeditsioonile kaasa kokaiini- ja tsingitablette. Aasta varem oli Ernest Shackleton oma Antarktika-retkel kasutanud kokaiinitablette Forced Match. Kuigi Shackletoni mehed olid 40 tundi söömata, päikesest põlenud, külmast näpistatud ja kurnatud, püsisid nad jalul tänu iga tund saadavale Forced Match doosile, mida tootja reklaamis kui "jõuduandvat ilma järgneva depressioonita". Slle tulemusel jõudis Shackletoni tiim järgmise baaslaagrini ja pääses eluga.
Oopiumitinktuur maskeeris oopiumi mõru maitset veiniga ja tegi eurooplastest tarbijaile suupärasemaks. Vin Mariani tegi sedasama kokaga. Toote "salaretseptiks" oli leotada hakitud kokalehti mõni tund veinis, siis kurnata vein ja villida müügiks pudelitesse.
19.sajand oli uimasteid sisaldavate massitoodete kõrgaeg, ent 20.sajandil jätkasid farmaatsiafirmad uute ravimite turule paiskamist, mis mõjusid hoopis teisiti, kui oli kavatsetud.
Üksa valdkond, kus amfetamiinid osutusid eriti tõhusaks, oli kaalust mahavõtmine. 1940.aastail tohti Ameerika Ühendiriikides seaduslikult osta 100 amfetamiinitabletti, mis maksid 75 senti. Kuna need kiirendavad ainevahetust, peeti neid üliheaks abinõuks ülekaalulisuse vastu. Üks amfetamiini abil saleneja - Katherine Carson Texasest - sai auhinnaks 5000 dollarit, sest võttis nelja kuuga edukalt maha 57 kilo.
No comments:
Post a Comment