4.peatükk Saavutused
Victoria ajal müüdi laialdaselt oopiumi ja paljusid preparaate, kus see oli peamine koostisosa. Kuid alles päris 19.sajandi lõpul saatis Saksamaal asuv Bayeri keemiatehas esimest korda mügile kõigi aegade menukaima oopiumist välja töötatud toote. See on praegugi kõikjal müügil ning iga päev kasutavad inimesed seda kogu maailmas.
Kas oskate arvata, millega on tegu?
1897 esitas Felix Hoffman Heinrich Dreserile kahte uut keemilist ühendit. Üks oli atsetüülsalitsüülhape ja teine diatsetüülmorfiin. Esimene nimetati ümber aspiriiniks ja teine heroiiniks.
Firma Bayer registreeris kaubamärgi heroiin ja saatis selle 1898.aastal müügile. 1902.aastal sai firma 5 protsenti kogu kasumist suurepärase uue kõharohu heroiini müügist. Varsti oli Bayeri toode müügil väga mitmesugusel kujul: heroiinikapslid, heroiiniga köhakommid, heroiinitaletid, vees lahustuvad heroiinisoolad ja heroiinieliksiir glütseriinilahuses. Ent arstid täheldasid õige pea, et patsiendid on hakanud kohutavalt palju köharohtu võtma.
19.sajandi lõpus tahtis üks teadlane saada kuulsakd uue imeravimiga, millega tema arvates sai ravida paljusid haigusi, sealhulgas sõltuvust teistest ravimitest. Ravimi nimi oli kokaiin ja teadlase nimi Sigmund Freud. Mõlemad said kuulsaks, kui hoopis teisiti.
Aine, mida me tunneme praegu kokaiini nime all, eraldas kokapõõsa lehtedest esimesena 1859.aastal Göttingeni ülikooli teadlane Albert Niemann.
Sigmund Freudi esimene panus maailma oli angerja suguelundite asukoha avastamine.
Aasta pärast esmast kokkupuudet kokaiiniga ehk siis 186.aastal tarvitas Ernst von Fleischl-Marxow mõne kuu kestel 1800 marga eest kokaiini ja süstis endale iga päev grammi seda ainet. Viimastel aastatel peetakse üht grammi kokaiini normaalsele täiskasvanule surmavaks koguseks.
1887.aastal eraldas Jappani teadlane dr Nagoyoshi Nagai efedrataimest aktiivaine efedriini ja 1893.aastal sünteesis ta efedriinist metametamiini. 1927.aastal sünteesis Ameerika teadlane Gordon Alles amfetamiini.
Üks amfetamiini variante oli fenmetrasiin, mida müüdi preludiini nime all. Just Prellies aitas biitlitel anda 1961.aastal Hamburgi baarides kaheksatunniseid kontserte.
PAHANDUSI juhtus ka teadlaste rühmal, kes uuris 1960.aastail Edinburghis MacFarlan, Smith & Co laboris tebaiini. Nende töö tulemuseks oli aine nimega etorfiin Õnnetuseks otsustasid teadlased, enne kui taipasid, mis avastuse nad olid teinud, juua tassikese teed. Kuna neil polnud lusikat ega isegi liigutamispulgakesi, segasid nad oma ergutavat jooki klaaspulgaga, mida oli äsja kasutatud katse sooritamisel. Nad tulid teadvusele alles tükk aega hiljem ja mõistsid, kui tugevatoimelise ained nad olid välja töötanud. Etorfiin on morfiinist 10 000 korda tugevam ja seda kasutatakse elevantide narkoosiks.
Denis Leary on öelnud " KRÄKK. Kräki võis leiutada ainult newyorklane. Ainult New Yorgis võis leiduda mõni kutt, kellele kokaiinist veel väheks jäi."
Tsivilisatsioon on suutnud seni kuidagi püsima jääda, hoolimata kräkist, heroiinist ja kõigest muudest viimasel aastasajal leiutatud keemilistest ühenditest.
5.peatükk Turundusvõimalused
Alles 20.sajandi algul kuulutati lõõgastavad uimastid ebaseaduslikuks. Enne seda müüdi aineid, mida nüüd loetakse kõige kangemate uimastite hulka, kogu Suurbritannias ja Ameerikas peatänavakauplustes. Vahel müüdi neid puhtalt, teinekord olid need kostisosadeks lõputus ravimiste, toniseerimis- ja ergutusvahendite sortimendis. Mõni neist on veidi teisendatult müügil praegugi.
Thomas Dover oli 18.sajandi alguse piraat, kes sooritas laevaga The Duke röövretki Lõuna - Ameerika rannikule. 2.veebruaril 1709 pästsid Dover ja ta mehed Juan Fernandeze saarelt sinna laevaõnnetuse järel sattunud meremehe Alexaner Selkirki. Mõni aasta hiljem andis Alexander Selkirk inspiratsiooni Daniel Defoe 1719.aastal ilmunud raamatule "Robinson Crusoe elu ja kummalisd seiklused".
Oopiumi müüdi ravimkuulikestes, köhakompvekkides, segapulbris, mis koosnes oopiumist, seebis ja oopiumist; tina- ja oopiumikapslites, oopiumiäädikas, oopiumiveinis, oopiumilinimedis ja oopiumiklistiiri-vahendis. Oopium oli oluline ka jookides nagu magunapeatee.
19.sajandi lõpul oli oopiumil rivaal. Aastaks 1900 kuulus kokaiin Ameerika Ühendriikides viie levinuima farmaatsiatoote hulka ning seda müüdi ligikaudu 2 dollarit ja 50 senti gramm. Kokaiini kasutati samuti nagu oopiumi paljudes ravimtoodetes, mille hulka kuulusid kokaiinisiirupid, -pastillid, -veinid, -toonikumid, -eliksiirid, -palsamid, -salvid ja muud kosutusvahendid.
1910.aastal võttis kapten Scott lõunanaba - ekspeditsioonile kaasa kokaiini- ja tsingitablette. Aasta varem oli Ernest Shackleton oma Antarktika-retkel kasutanud kokaiinitablette Forced Match. Kuigi Shackletoni mehed olid 40 tundi söömata, päikesest põlenud, külmast näpistatud ja kurnatud, püsisid nad jalul tänu iga tund saadavale Forced Match doosile, mida tootja reklaamis kui "jõuduandvat ilma järgneva depressioonita". Slle tulemusel jõudis Shackletoni tiim järgmise baaslaagrini ja pääses eluga.
Oopiumitinktuur maskeeris oopiumi mõru maitset veiniga ja tegi eurooplastest tarbijaile suupärasemaks. Vin Mariani tegi sedasama kokaga. Toote "salaretseptiks" oli leotada hakitud kokalehti mõni tund veinis, siis kurnata vein ja villida müügiks pudelitesse.
19.sajand oli uimasteid sisaldavate massitoodete kõrgaeg, ent 20.sajandil jätkasid farmaatsiafirmad uute ravimite turule paiskamist, mis mõjusid hoopis teisiti, kui oli kavatsetud.
Üksa valdkond, kus amfetamiinid osutusid eriti tõhusaks, oli kaalust mahavõtmine. 1940.aastail tohti Ameerika Ühendiriikides seaduslikult osta 100 amfetamiinitabletti, mis maksid 75 senti. Kuna need kiirendavad ainevahetust, peeti neid üliheaks abinõuks ülekaalulisuse vastu. Üks amfetamiini abil saleneja - Katherine Carson Texasest - sai auhinnaks 5000 dollarit, sest võttis nelja kuuga edukalt maha 57 kilo.
Sunday, October 30, 2011
Thursday, October 27, 2011
Mike Haskins "Meelemürgid" vol.1
Esiteks pean mainima, et see raamat on täis palju-palju silmaringi avardavat informatsiooni, mistõttu soovitan seda kõigil lugeda.
1.peatükk Ülevas meeleolus
Mõnes mõttes on kõik uimastid muidugi ohutud, olgu need lubatud või keelatud, olenemata päritolumaast ja toorainest. Mured algavad siis, kui neid sisestatakse inimkehasse.
Võib-olla ei muudagi uimastid eriti inimeste mõtteviisi, pigem toovad esile olemasolevaid iseloomujooni.
KUNi viimase ajani peeti inuitte (eskimoid) ainsaks rahvaks, kes ei kasutanud psühhotroopseid aineid. Põhjus seisnes selles, et neil pole võimalik midagi kasvatada. See antropoloogiline anomaalia lõppes, kui maadeavastajad viisid neile alkoholi.
Tuhandete kanepi kohta kirjtatud raamatute seas on põhjapanevaim Jack Hereri "The Emeror Wears No Clothes. The Authoritative Historical Record of Cannabis and the Conpirancy Against Marijuana"(Keiser on alasti. Usaldusväärne ülevaade kanepi ajaloost ja marihuaana vastu peetavast sõjast.) või siis Jason Kingi ilmeka pealkirjaga "The Cannabible". Palju on ka kasvatamisõpetusi, kusjuures kanepiviljelus guruks on ilmselt Jorge Cervantes, kes on avaldanud raamatuid "Marijuana Indoors: Five Easy Gardens" (Marihuaana toas : viis lihtsat aeda) ja "Marijuana Outdoors: Guerilla Growing"(Marihuaana õues: geriljakasvatus).
TÄNAPÄEVAL annab uimastikaubandus mõnes riigis suure osa rahvuslikust kogutoodangust. Selle äärmustest annavad ettekujutuse ühe sKolumbia kokaiiilaboris 1984.aastal korraldatud reidi järelmõjud. Pärast reidi tegid labori omanikud Kolumbia vallitsusele ahvatleva ettepaneku. Nad pakkusid, et maksavad vastutasuks puutumatuse eest oma pangaarvelt kinni riigi 13 miljardi dollari suuruse välisvõla.
Üks raamat ütleb: " Uimasti on iga aine, mis oma keemilise koostise tõttu muudab elusolendi struktuuri või funktsioneerimist." Nii võib öelda iga aine kohta heroiinist kuni köögikapis oleva suhkruni. Autor Andrew Tyler rõhutabki, et kord kuus kokaiini nuusutav inimene on valinud endale vähem ohustava meelemürgi kui see, kes tarbib iga päev hulgaliselt maiustustes, rämpstoitudes ja jookides olevat suhkrut.
2.peatükk Pilves oldi juba kiviajal
Uimastikasutus on olnud üks inimelu palgeid nii kaua, kui me suudame ajalukku tagasi vaadata. Ühe autoriteetse eriteadlase arvates poleks inimtsivilisatsioon hakanudki ilma uimastiteta arenema.
Ameerika teadlane Carl Sagan pakub välja teooria, et esimesi samme tsivilisatsioooni tekkel võisid astuda need meie esivanemad, ks tahtsid endale natuke mõnurohtu kasvatada. Ta uuris Kesk - Aafrika pügmeesid, kes elavad ikka veel ürgsete küttide - korilaste kombel. Seepärast pole nad kunagi rajanud alalisi elukohti ega põllulappe. Ühe erandiga. Nad külvasid ja harisid kanepit, mis on kasutusel nende usulistel tseremooniatel.
See mudel kordub ka mitmel pool kogu maailmas.
Põhja - Ameerikas põlastasid mustjalgindiaanlased traditsioonilist põlluharimist. Aga ometi kasvatasid nad tubakat.
Austraalia aborigeenid ainult psühhotroopset piturit.
Lähis - Idas, eriti eoliidiajastu Jeerikos, olid esimesed viljeldavad taimed narkootilised mandragora, koerapöörirohi ja belladonna.
Lõuna - Ameerikas hakkasid indiaanlased 8000 aasta eest aias tubakat kasvatama.
Iidse Hiina traditsiooni järgi olevat Shen Nungil kõht läbi paistnud, mis andis pidusöökidel kindlasti palju kõneainet. Ühel päeval, kui keiser oli söönud puu küljest rohelisi lehti, märkas ta, et lehed hakkasid tema sees ringi ujuma. Mõni aeg pärast seda leidis ta, et tema läbipaistev kõht oli täiesti puhastunud. Nii tehti kindlaks tee värskendav ja jõudu taastav toime.
Aastal 450 eKr kirjutas Kreeka ajaloolane Herodotos, kuidas sküüdid võtsid niisugusel korral kanepiseemneid, "pugesid riide alla ja panid seemned tulikuumadele kividele. Need hakkasid suitsema ja tekitasid rohkem auru kui ükski kreeka aurusaun. Sküüdid läksid selle auru mõjul meelest ära ja hakkasid valjusti kisendama."
Vanade roomlaste arstimiskunstis kasutati oopium koos teiste rohtudega operatsioonide ajal, et patsiendid ei karjuks ega rabeleks vastu. Oopiumiga uimastati patsient ja vähendati tema liikuvust, koerapöörirohi suigutas maama ja võis tekitada mälukaotust ning alraun aeglustas pulssi ja nõrgendas valu. Rooma kirurgidele oli tätsaks abivahendiks ka kiirus - operatsioon tuli sooritada nii kärmesti kui võimalik.
3.peatükk See on täiesti loomulik
Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon kirjutati 1776.aastal kanepipaberile.
Tuhandete kanepi kohta kirjutatud raamatute seas on põhjapanevaim Jack Hereri "The Emperor Wears No Clothes. The Authoritative Historical Record of Cannabis and the Conpiracy Against Marijuana"(Keiser on alasti. Usaldusväärne ülevaade kanepi ajaloost ja marihuaana vastu peetavast sõjast) või siis Jason Kingi ilmeka pealkirjaga "The Cannabible". Palju on ka kasvatamisõpetusi, kusjures kanepiviljeluse guruks on ilmselt Jorge Cervantes, kes on avaldanud raamatuid " Marijuana Indoors: Five Easy Gardens"(Marihuaana toas : viis lihtsat aeda) ja "Marijuana Outdoors:Guerilla Growing"(Marihuaana õues:geriljakasvatus). Menuka on ka kokaraamatud näiteks "Gourmet Cannabis Cookery: the High Art of Marijuana Cuisine"(Kanepikokandus gurmaanidele: marihuaana kõrge kokakunst), tervisekäsiraamatud "The Healing Magic of Cannabis"(Kanepi raviv võlujõud), eliidile mõeldud käsiraamatud "The Connoisseur's Handbook of Marijuana" (Marihuaana käsiraamat asjatundjatele) ja isegi eakatele kasutajatele mõeldud käsiraamatud "Grandpa's Marijuana Handbook: A User's Guide for Ages 50 & Up"(Vanaia marihuaanakäsiraamat: juhtnöörid 50 - aastastele ja vanematele).
Raamtus "A Mad World, My Masters" ("Hullumeelne maailm, mu peremehed") kirjeldab John Simpson, kuidas ta külastas sügaval Amazonase südames asuvat kokaturgu. Hämmastaval kombel leidis Simpson, et kõik selle kauge Remolino küla poed müüsid muruniidukeid nagu teie kohalik kodumeistri pood. See ei tähenda, et kõik elanikud oleksid tahtnud oma eesaeda tipp-topp korras hoida. Muruniidukite abil peenestati kokalehed massiks, millest seejärel valmistati pasta ja müüdi ärimeestele.
Kokapõõsa lehed sisaldavad mitmeid kasulikke aineid. Seega on koka kohalikele elanikele tasuta looduslik vitamiinisüst. Indiaanlased söövad päevas harilikult umbes 60 grammi lehti. Sealt saavad nad enam-vähem kõik ellujäämiseks vajalikud vitamiinid.
Peale selle need stimuleerivad ja aitavad hingata kõrgmäestiku hõredas õhus. Kokal on veidi ka afrodisiaagi mainet. Seega sisaldab see kokkuvõttes kõike, mia vajate täisväärtuslikuks aktiivseks päevaks Andides.
Maailma olulisemad uimasteid kasutavad usundid on:
Rastafarianism, Santo Daime kirik, Barquinha, Uniao de Vegetal, Gnostisismo Revolutionario de la Conscienca de Krishna, Bwiti, Põlisameeriklaste kirik ehk pejotism, Tõelise sisevalguse tempel.
Näiteks alraunijuur oli tähtis koostisosa lennujoogis, kusjuures selle mahla hõõruti vastuõtlikesse limaskestadesse (nagu tuppe), et tekitada tugevaid ja sageli seksuaalselt ekstaatilisi hallutsinatsioone.
Mõnes Ida - Aafrika ja Araabia osas tarvitab katat(katapõõsas) seltskondlikult ikka veel ligikaudu 80 protsenti elanikkonnast. Läänes pole see eriti populaarne, kuid on Suurbritannias seniajani seadusega lubatud. Iga nädal veetakse läbi Heathrow lennujaama umbes 7 tonni katalehti, mida müüakse Londoni aedviljakauplustes avalikult, 4 naela kimp.
Briti seaduste järgi pole psühhotroopsed seened keelatud, kui nad on värskelt nopitud, kuid seadusevastane on nendega midagi teha, näiteks kuivatada, keeta või müüa mõnes külapoes.
1.peatükk Ülevas meeleolus
Mõnes mõttes on kõik uimastid muidugi ohutud, olgu need lubatud või keelatud, olenemata päritolumaast ja toorainest. Mured algavad siis, kui neid sisestatakse inimkehasse.
Võib-olla ei muudagi uimastid eriti inimeste mõtteviisi, pigem toovad esile olemasolevaid iseloomujooni.
KUNi viimase ajani peeti inuitte (eskimoid) ainsaks rahvaks, kes ei kasutanud psühhotroopseid aineid. Põhjus seisnes selles, et neil pole võimalik midagi kasvatada. See antropoloogiline anomaalia lõppes, kui maadeavastajad viisid neile alkoholi.
Tuhandete kanepi kohta kirjtatud raamatute seas on põhjapanevaim Jack Hereri "The Emeror Wears No Clothes. The Authoritative Historical Record of Cannabis and the Conpirancy Against Marijuana"(Keiser on alasti. Usaldusväärne ülevaade kanepi ajaloost ja marihuaana vastu peetavast sõjast.) või siis Jason Kingi ilmeka pealkirjaga "The Cannabible". Palju on ka kasvatamisõpetusi, kusjuures kanepiviljelus guruks on ilmselt Jorge Cervantes, kes on avaldanud raamatuid "Marijuana Indoors: Five Easy Gardens" (Marihuaana toas : viis lihtsat aeda) ja "Marijuana Outdoors: Guerilla Growing"(Marihuaana õues: geriljakasvatus).
TÄNAPÄEVAL annab uimastikaubandus mõnes riigis suure osa rahvuslikust kogutoodangust. Selle äärmustest annavad ettekujutuse ühe sKolumbia kokaiiilaboris 1984.aastal korraldatud reidi järelmõjud. Pärast reidi tegid labori omanikud Kolumbia vallitsusele ahvatleva ettepaneku. Nad pakkusid, et maksavad vastutasuks puutumatuse eest oma pangaarvelt kinni riigi 13 miljardi dollari suuruse välisvõla.
Üks raamat ütleb: " Uimasti on iga aine, mis oma keemilise koostise tõttu muudab elusolendi struktuuri või funktsioneerimist." Nii võib öelda iga aine kohta heroiinist kuni köögikapis oleva suhkruni. Autor Andrew Tyler rõhutabki, et kord kuus kokaiini nuusutav inimene on valinud endale vähem ohustava meelemürgi kui see, kes tarbib iga päev hulgaliselt maiustustes, rämpstoitudes ja jookides olevat suhkrut.
2.peatükk Pilves oldi juba kiviajal
Uimastikasutus on olnud üks inimelu palgeid nii kaua, kui me suudame ajalukku tagasi vaadata. Ühe autoriteetse eriteadlase arvates poleks inimtsivilisatsioon hakanudki ilma uimastiteta arenema.
Ameerika teadlane Carl Sagan pakub välja teooria, et esimesi samme tsivilisatsioooni tekkel võisid astuda need meie esivanemad, ks tahtsid endale natuke mõnurohtu kasvatada. Ta uuris Kesk - Aafrika pügmeesid, kes elavad ikka veel ürgsete küttide - korilaste kombel. Seepärast pole nad kunagi rajanud alalisi elukohti ega põllulappe. Ühe erandiga. Nad külvasid ja harisid kanepit, mis on kasutusel nende usulistel tseremooniatel.
See mudel kordub ka mitmel pool kogu maailmas.
Põhja - Ameerikas põlastasid mustjalgindiaanlased traditsioonilist põlluharimist. Aga ometi kasvatasid nad tubakat.
Austraalia aborigeenid ainult psühhotroopset piturit.
Lähis - Idas, eriti eoliidiajastu Jeerikos, olid esimesed viljeldavad taimed narkootilised mandragora, koerapöörirohi ja belladonna.
Lõuna - Ameerikas hakkasid indiaanlased 8000 aasta eest aias tubakat kasvatama.
Iidse Hiina traditsiooni järgi olevat Shen Nungil kõht läbi paistnud, mis andis pidusöökidel kindlasti palju kõneainet. Ühel päeval, kui keiser oli söönud puu küljest rohelisi lehti, märkas ta, et lehed hakkasid tema sees ringi ujuma. Mõni aeg pärast seda leidis ta, et tema läbipaistev kõht oli täiesti puhastunud. Nii tehti kindlaks tee värskendav ja jõudu taastav toime.
Aastal 450 eKr kirjutas Kreeka ajaloolane Herodotos, kuidas sküüdid võtsid niisugusel korral kanepiseemneid, "pugesid riide alla ja panid seemned tulikuumadele kividele. Need hakkasid suitsema ja tekitasid rohkem auru kui ükski kreeka aurusaun. Sküüdid läksid selle auru mõjul meelest ära ja hakkasid valjusti kisendama."
Vanade roomlaste arstimiskunstis kasutati oopium koos teiste rohtudega operatsioonide ajal, et patsiendid ei karjuks ega rabeleks vastu. Oopiumiga uimastati patsient ja vähendati tema liikuvust, koerapöörirohi suigutas maama ja võis tekitada mälukaotust ning alraun aeglustas pulssi ja nõrgendas valu. Rooma kirurgidele oli tätsaks abivahendiks ka kiirus - operatsioon tuli sooritada nii kärmesti kui võimalik.
3.peatükk See on täiesti loomulik
Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon kirjutati 1776.aastal kanepipaberile.
Tuhandete kanepi kohta kirjutatud raamatute seas on põhjapanevaim Jack Hereri "The Emperor Wears No Clothes. The Authoritative Historical Record of Cannabis and the Conpiracy Against Marijuana"(Keiser on alasti. Usaldusväärne ülevaade kanepi ajaloost ja marihuaana vastu peetavast sõjast) või siis Jason Kingi ilmeka pealkirjaga "The Cannabible". Palju on ka kasvatamisõpetusi, kusjures kanepiviljeluse guruks on ilmselt Jorge Cervantes, kes on avaldanud raamatuid " Marijuana Indoors: Five Easy Gardens"(Marihuaana toas : viis lihtsat aeda) ja "Marijuana Outdoors:Guerilla Growing"(Marihuaana õues:geriljakasvatus). Menuka on ka kokaraamatud näiteks "Gourmet Cannabis Cookery: the High Art of Marijuana Cuisine"(Kanepikokandus gurmaanidele: marihuaana kõrge kokakunst), tervisekäsiraamatud "The Healing Magic of Cannabis"(Kanepi raviv võlujõud), eliidile mõeldud käsiraamatud "The Connoisseur's Handbook of Marijuana" (Marihuaana käsiraamat asjatundjatele) ja isegi eakatele kasutajatele mõeldud käsiraamatud "Grandpa's Marijuana Handbook: A User's Guide for Ages 50 & Up"(Vanaia marihuaanakäsiraamat: juhtnöörid 50 - aastastele ja vanematele).
Raamtus "A Mad World, My Masters" ("Hullumeelne maailm, mu peremehed") kirjeldab John Simpson, kuidas ta külastas sügaval Amazonase südames asuvat kokaturgu. Hämmastaval kombel leidis Simpson, et kõik selle kauge Remolino küla poed müüsid muruniidukeid nagu teie kohalik kodumeistri pood. See ei tähenda, et kõik elanikud oleksid tahtnud oma eesaeda tipp-topp korras hoida. Muruniidukite abil peenestati kokalehed massiks, millest seejärel valmistati pasta ja müüdi ärimeestele.
Kokapõõsa lehed sisaldavad mitmeid kasulikke aineid. Seega on koka kohalikele elanikele tasuta looduslik vitamiinisüst. Indiaanlased söövad päevas harilikult umbes 60 grammi lehti. Sealt saavad nad enam-vähem kõik ellujäämiseks vajalikud vitamiinid.
Peale selle need stimuleerivad ja aitavad hingata kõrgmäestiku hõredas õhus. Kokal on veidi ka afrodisiaagi mainet. Seega sisaldab see kokkuvõttes kõike, mia vajate täisväärtuslikuks aktiivseks päevaks Andides.
Maailma olulisemad uimasteid kasutavad usundid on:
Rastafarianism, Santo Daime kirik, Barquinha, Uniao de Vegetal, Gnostisismo Revolutionario de la Conscienca de Krishna, Bwiti, Põlisameeriklaste kirik ehk pejotism, Tõelise sisevalguse tempel.
Näiteks alraunijuur oli tähtis koostisosa lennujoogis, kusjuures selle mahla hõõruti vastuõtlikesse limaskestadesse (nagu tuppe), et tekitada tugevaid ja sageli seksuaalselt ekstaatilisi hallutsinatsioone.
Mõnes Ida - Aafrika ja Araabia osas tarvitab katat(katapõõsas) seltskondlikult ikka veel ligikaudu 80 protsenti elanikkonnast. Läänes pole see eriti populaarne, kuid on Suurbritannias seniajani seadusega lubatud. Iga nädal veetakse läbi Heathrow lennujaama umbes 7 tonni katalehti, mida müüakse Londoni aedviljakauplustes avalikult, 4 naela kimp.
Briti seaduste järgi pole psühhotroopsed seened keelatud, kui nad on värskelt nopitud, kuid seadusevastane on nendega midagi teha, näiteks kuivatada, keeta või müüa mõnes külapoes.
Tuesday, October 18, 2011
Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda"
Üks mu tuttav lasti Dresdenis tõepoolest maha, kuna ta võttis teekannu, mis ei olnud tema oma.
J ta jutustas mulle kontsentratsioonilaagritest ja sellest, kuidas sakslased surnud juutide rasvast seepi ning küünlaid tegid, ja nõnda edasi.
Eheu, fugaces labuntur anni.(Oh häda, kiirelt lähevad aastad.)
Ja ma küsisin endalt, missugune on olevik: kui avar, kui sügav, ja missugune osake sellest on minu hoida.
Meil siin Maal on lihtsalt selline illusioon, et hetked järgnevad üksteistele nagu pärlid kees ja kui hetk on möödas, on ta möödas igaveseks.
Barbara oli üsna nägus noorik, välja arvatud jalad , mis olid nagu Edward-stiilis tiibklaveril.
Vahekohtunik tõi veidra uudise. Teoreetiline vaenane oli kogudust õhust teoreetiliselt märganud. Nüüd olid nad kõik teoreetiliselt surnud. Teoreetilised laibad naersid ja sõid isukalt keskpäevast einet.
Elus on mõndagi targemat kui see, mis sa raamatutest loed. Küll sa ise näed.
Billy Pilgrim pani end riidesse. Ta tõmbas selga ka väikese palitu. See kärises selja pealt ja õlgadest lõhki, nii et varrukad tulid täiesti lahti. Palitust sai karvakraega vest. Palitu oli mõeldud nii, et see hakkaks laienema omaniku piha kohalt, kuid nüüd toimus see laienemine Billy kaenlaaukudes. Sakslased leidsid, et Billy on üks kõige rõõgatumalt naljakas asi, mida nad on Teises maailmasõjas näinud. Nad naersid ja naersid.
Relvi Billyl ei olnud. Kõige ohtlikum ese, mis nad tema juurest leidsid, oli 2 tolline pliiatsi jupp.
Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel alati vahet teha.
Weary nuttis kohutava valu pärast jalgades. Hingedega puukotad hõõrusid ta jalad verepudingiks.
Niisiis avas Billy pudeli kaela pöidla abil. Mingit pauku ei kostnud. Sampanja oli välja surnud.
Palitu külge paistis olevat kinni külmunud mingi surnud karvane loom. See loom oli tegelikult palitu karusnahkne krae.
Ta oli nii vana, et tema poeg oli merejalaväelaseks Vaikse ookeani sõjateatris.
Uks löödi seestpoolt lahti. Ukse vahelt hüppas välja valgus ja pistis vanglast põgnema kiirusega 186 000 miili sekundis.
Kui Billy suppi jõllitas, tõusid põhjast unise majesteetlikkusega pinnale ürgaegsed mullid.
"Mu Jumal - mida nad on teiega teinud, noormees? See ei ole ju enam inimene. See on lagunenud tuulelohe."
Kell oli just löönud kesköötundi ja Tuhkatriinu halas : "Oh issand, käes ju kesköötund ja perses kõik mu eluõnn."
J ta jutustas mulle kontsentratsioonilaagritest ja sellest, kuidas sakslased surnud juutide rasvast seepi ning küünlaid tegid, ja nõnda edasi.
Eheu, fugaces labuntur anni.(Oh häda, kiirelt lähevad aastad.)
Ja ma küsisin endalt, missugune on olevik: kui avar, kui sügav, ja missugune osake sellest on minu hoida.
Meil siin Maal on lihtsalt selline illusioon, et hetked järgnevad üksteistele nagu pärlid kees ja kui hetk on möödas, on ta möödas igaveseks.
Barbara oli üsna nägus noorik, välja arvatud jalad , mis olid nagu Edward-stiilis tiibklaveril.
Vahekohtunik tõi veidra uudise. Teoreetiline vaenane oli kogudust õhust teoreetiliselt märganud. Nüüd olid nad kõik teoreetiliselt surnud. Teoreetilised laibad naersid ja sõid isukalt keskpäevast einet.
Elus on mõndagi targemat kui see, mis sa raamatutest loed. Küll sa ise näed.
Billy Pilgrim pani end riidesse. Ta tõmbas selga ka väikese palitu. See kärises selja pealt ja õlgadest lõhki, nii et varrukad tulid täiesti lahti. Palitust sai karvakraega vest. Palitu oli mõeldud nii, et see hakkaks laienema omaniku piha kohalt, kuid nüüd toimus see laienemine Billy kaenlaaukudes. Sakslased leidsid, et Billy on üks kõige rõõgatumalt naljakas asi, mida nad on Teises maailmasõjas näinud. Nad naersid ja naersid.
Relvi Billyl ei olnud. Kõige ohtlikum ese, mis nad tema juurest leidsid, oli 2 tolline pliiatsi jupp.
Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel alati vahet teha.
Weary nuttis kohutava valu pärast jalgades. Hingedega puukotad hõõrusid ta jalad verepudingiks.
Niisiis avas Billy pudeli kaela pöidla abil. Mingit pauku ei kostnud. Sampanja oli välja surnud.
Palitu külge paistis olevat kinni külmunud mingi surnud karvane loom. See loom oli tegelikult palitu karusnahkne krae.
Ta oli nii vana, et tema poeg oli merejalaväelaseks Vaikse ookeani sõjateatris.
Uks löödi seestpoolt lahti. Ukse vahelt hüppas välja valgus ja pistis vanglast põgnema kiirusega 186 000 miili sekundis.
Kui Billy suppi jõllitas, tõusid põhjast unise majesteetlikkusega pinnale ürgaegsed mullid.
"Mu Jumal - mida nad on teiega teinud, noormees? See ei ole ju enam inimene. See on lagunenud tuulelohe."
Kell oli just löönud kesköötundi ja Tuhkatriinu halas : "Oh issand, käes ju kesköötund ja perses kõik mu eluõnn."
Kristiine Kurema "Jäätunud võõras"
Tsirkuses me kõik oma igapäeva leiba teenime.
Mõnikord kardan ma vaime, mida loovad mõtted mu enda peas.
Ebatavaliselt tavaline päevgi võib mööduda ebatavaliselt.
Mitte iga unistus pole mõeldud unistamiseks.
Oskan kaduda iseendasse, aga sa tule ja otsi!
Mälestus jubedast eilsest paneb mu hirmu tundma veel võõra homse ees.
Mõnikord ma mõtlen, et elu ongi nali - suur ja ja naerukrampe põhjustav. Ning et kõiksugu jamad, mis juhtuvad, on lihtsalt metsa läinud koomikute süü.
Kõik emotsioonid tuleb läbi proovida, kuid väheseid võib kuskile ajusoppi talletada.
Mullamutki tahab päikese oma elu ajal ära näha.
Tuttavlikult võõras on see tunne võõraks jäänud tuttavast.
Ma otsimas tolmunud valest puhast tõde.
Ka võiduta võitlus on võidetav.
Mineviku meenutamine on suurim kuritegu oleviku sisustamisel.
Mõnikord kardan ma vaime, mida loovad mõtted mu enda peas.
Ebatavaliselt tavaline päevgi võib mööduda ebatavaliselt.
Mitte iga unistus pole mõeldud unistamiseks.
Oskan kaduda iseendasse, aga sa tule ja otsi!
Mälestus jubedast eilsest paneb mu hirmu tundma veel võõra homse ees.
Mõnikord ma mõtlen, et elu ongi nali - suur ja ja naerukrampe põhjustav. Ning et kõiksugu jamad, mis juhtuvad, on lihtsalt metsa läinud koomikute süü.
Kõik emotsioonid tuleb läbi proovida, kuid väheseid võib kuskile ajusoppi talletada.
Mullamutki tahab päikese oma elu ajal ära näha.
Tuttavlikult võõras on see tunne võõraks jäänud tuttavast.
Ma otsimas tolmunud valest puhast tõde.
Ka võiduta võitlus on võidetav.
Mineviku meenutamine on suurim kuritegu oleviku sisustamisel.
Saturday, June 18, 2011
Coelho "Palverännak: Maagi päevik"
Inimene ei tihka elult liiga palju tahta, sest kardab kaotada ja haiget saada.
Ent kui keegi võitleb hea asja eest, siis peaks ta vaatama maailma kui imepräast, kallist aaret, mis vaid ootab avastamist ja alistamist.
Igal tähel- &igal inimesel - on oma ruum ja erilised omadused.
Jumalik säde, mida me õnneks nimetame.
Agaape tähendab terviklikku armastust. see on armastus, mis haarab seda kogeva inimese täielikult oma võimusse. Kes tunneb või kogeb seda, mõitab et mitte miski peale selle pole maailmas oluline.
Me kaotame oma innukuse tänu väikestele vältimatutele lüüasaamistele, mida õiglase võitluse käigus ikka ette tuleb. Ja kuna me ei anna endale aru, et entusiasm on kõige olulisem jõud, mis võiduni viib, siis laseme sel sõrmede vahelt välja voolata, mõistmata, et laseme käest oma elu tõelise tähenduse. Me süüdistame maailma igavuses ja kannastustes oma kaotuste pärast ning uustame, et mitte keegi peale meie ei lasknud kaduda sel nõiduslikul jõul, mis õigustab kõike - agaapel entusiasmi kujul.
See, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle, ja mida ma kartsin, see tabas mind - Piibel, Iiobi raamat.
Looduses on inimesed ainsad olevused, kes teadvustavad enale surma.
Kuid habraste olevustena püüavad inimesed siiski selle tõsiasja maha salata, et ükskord tuleb surra. Nad ei mõista, et surm ongi see, mis motiveerib neid tegema parimaid asju elus.Nad kardavad astuda pimedusse, kardavad teadmatust, ja ainus viis, kuidas sellest võitu saada, on ignoreerida tõsiasja, et elupäevade arv on piiratud. Nad ei mõista, et surma teadvustades saaksid nad veelgi juglemad olla ja oma igapäevaste vallutustega palju kaugemale minna, sest kaotada pole midagi - surm on ju vältimatu.
Surm on meie pidev kaaslane ja surm on see, mis iga inimese elule tõelise mõtte annab. Kuid selleks, et oma surma tõelist palet näha, on meil esmalt vaja tunda ängistust ja kõiki hirme mida pelgalt tema nime mainimine tekitada võib.
Kuid sõltumata vanusest äratab öö saabuine varjatud hirmud, mis on meie hinges olnud juba lapsepõlvest peale.
Elus üldse on tarkusel väärtus ainult siis, kui see meil mingeid takistusi ületada aitab.
Õpetamine tähendab ainult ühe variandi ettenäitamist. Õppimine on selle võimalikuks tegemine enda jaoks.
Meie kõigi sees põleb hulluse lõõm ja seda tuld toidab agaape.
See on kõige raskem hetk iga inimese elus - kui ta on tunnistajaks võitlusele, mis toimub õige asja eest kuid ei suuda teisenemist omaks võtta ja lahingusse astuda. Nii pöördub inimese tarkus ta enda vastu.
Meie vaenlane kehastab alati mee nõrgemat külge. See võib olla hirm füüsilise valu ees või enneaegne võidutunne või ka soov loobuda võitlusest, sest me ei näe sellel mõtet.
Õige asja eest võitlemine on veel ka midagi enamat.
Sõdimine pole patt, see on armastusavaldus.
Helid räägivad kõigest - minevikust, olevikust ja tulevikus6t. Kes ei tea, kuidas kuulata, ei kuule kunagi elu poolt antavaid nõuandeid. Ja aiult see, kes kuulab hetke helisid, suudab langetada õige otsuse.
Vale vastus näitab sulle, milline on õige.
Need, kes ennast targaks peavad, on sageli otsustusvõimetud siis, kui on vaja korraldust täita ja mässumeelsed, kui tarvis alluda. Nad häbenevad käske anda ja arvavad, et nende täitmine on alandav.
Meie jõupingutused on kiiduväärsed ja vajalikud, aga tagajärjeta pole neil mingit väärtust.
Sügavamad muutused nii üksikinimesed kui ka ühiskonnas leiavad aset väga lühikese aja jooksul. Just siis, kui me sedakõige vähem ootame, esitab elu meile väljakutse, et panna proovile meie vaprust ja soovi muutuda; sellisel hetkel ei ole mõtet teeselda, et midagi pole juhtunud, või hakata vabandama, et me ei ole veel valmis.
Väljakutsei ei oota. Elu ei vaata tagasi. Ühest nädalast on enam kui küll, et jõuda otsusele, kas lepime saatusega või mitte.
Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida thaes, teised on valmis uskuna ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks - nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi usuvad.
Ent kui keegi võitleb hea asja eest, siis peaks ta vaatama maailma kui imepräast, kallist aaret, mis vaid ootab avastamist ja alistamist.
Igal tähel- &igal inimesel - on oma ruum ja erilised omadused.
Jumalik säde, mida me õnneks nimetame.
Agaape tähendab terviklikku armastust. see on armastus, mis haarab seda kogeva inimese täielikult oma võimusse. Kes tunneb või kogeb seda, mõitab et mitte miski peale selle pole maailmas oluline.
Me kaotame oma innukuse tänu väikestele vältimatutele lüüasaamistele, mida õiglase võitluse käigus ikka ette tuleb. Ja kuna me ei anna endale aru, et entusiasm on kõige olulisem jõud, mis võiduni viib, siis laseme sel sõrmede vahelt välja voolata, mõistmata, et laseme käest oma elu tõelise tähenduse. Me süüdistame maailma igavuses ja kannastustes oma kaotuste pärast ning uustame, et mitte keegi peale meie ei lasknud kaduda sel nõiduslikul jõul, mis õigustab kõike - agaapel entusiasmi kujul.
See, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle, ja mida ma kartsin, see tabas mind - Piibel, Iiobi raamat.
Looduses on inimesed ainsad olevused, kes teadvustavad enale surma.
Kuid habraste olevustena püüavad inimesed siiski selle tõsiasja maha salata, et ükskord tuleb surra. Nad ei mõista, et surm ongi see, mis motiveerib neid tegema parimaid asju elus.Nad kardavad astuda pimedusse, kardavad teadmatust, ja ainus viis, kuidas sellest võitu saada, on ignoreerida tõsiasja, et elupäevade arv on piiratud. Nad ei mõista, et surma teadvustades saaksid nad veelgi juglemad olla ja oma igapäevaste vallutustega palju kaugemale minna, sest kaotada pole midagi - surm on ju vältimatu.
Surm on meie pidev kaaslane ja surm on see, mis iga inimese elule tõelise mõtte annab. Kuid selleks, et oma surma tõelist palet näha, on meil esmalt vaja tunda ängistust ja kõiki hirme mida pelgalt tema nime mainimine tekitada võib.
Kuid sõltumata vanusest äratab öö saabuine varjatud hirmud, mis on meie hinges olnud juba lapsepõlvest peale.
Elus üldse on tarkusel väärtus ainult siis, kui see meil mingeid takistusi ületada aitab.
Õpetamine tähendab ainult ühe variandi ettenäitamist. Õppimine on selle võimalikuks tegemine enda jaoks.
Meie kõigi sees põleb hulluse lõõm ja seda tuld toidab agaape.
See on kõige raskem hetk iga inimese elus - kui ta on tunnistajaks võitlusele, mis toimub õige asja eest kuid ei suuda teisenemist omaks võtta ja lahingusse astuda. Nii pöördub inimese tarkus ta enda vastu.
Meie vaenlane kehastab alati mee nõrgemat külge. See võib olla hirm füüsilise valu ees või enneaegne võidutunne või ka soov loobuda võitlusest, sest me ei näe sellel mõtet.
Õige asja eest võitlemine on veel ka midagi enamat.
Sõdimine pole patt, see on armastusavaldus.
Helid räägivad kõigest - minevikust, olevikust ja tulevikus6t. Kes ei tea, kuidas kuulata, ei kuule kunagi elu poolt antavaid nõuandeid. Ja aiult see, kes kuulab hetke helisid, suudab langetada õige otsuse.
Vale vastus näitab sulle, milline on õige.
Need, kes ennast targaks peavad, on sageli otsustusvõimetud siis, kui on vaja korraldust täita ja mässumeelsed, kui tarvis alluda. Nad häbenevad käske anda ja arvavad, et nende täitmine on alandav.
Meie jõupingutused on kiiduväärsed ja vajalikud, aga tagajärjeta pole neil mingit väärtust.
Sügavamad muutused nii üksikinimesed kui ka ühiskonnas leiavad aset väga lühikese aja jooksul. Just siis, kui me sedakõige vähem ootame, esitab elu meile väljakutse, et panna proovile meie vaprust ja soovi muutuda; sellisel hetkel ei ole mõtet teeselda, et midagi pole juhtunud, või hakata vabandama, et me ei ole veel valmis.
Väljakutsei ei oota. Elu ei vaata tagasi. Ühest nädalast on enam kui küll, et jõuda otsusele, kas lepime saatusega või mitte.
Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida thaes, teised on valmis uskuna ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks - nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi usuvad.
Subscribe to:
Posts (Atom)